Samatähenduslikud on jätkusuutlik turism ja säästev turism

Kestliku turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel jms tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Ökoturism on säästva turismi rangemini reguleeritud alaliik, ambitsioonikam vorm.

Säästvat turismi iseloomustavad sotsiaalne vastutustunne, tõsine pühendumine loodusele ning kohalike elanike kaasamine igasse turismiga seotud toimingusse või arendustegevusse. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO), Maailma Turisminõukogu (WTTC) ja Maa Nõukogu (Earth Council) määratlevad säästva turismi järgmiselt:

Turismi säästev arendamine rahuldab tänaste turistide ja neid võõrustavate piirkondade vajadusi, kaitstes ja parandades ühtlasi tulevasi võimalusi. Säästev turism tähendab kõigi ressursside majandamist sellisel moel, mis võimaldab rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja esteetilisi vajadusi, säilitades samas kultuurilise terviklikkuse, olulised ökoloogilised protsessid, elustiku mitmekesisuse ja elu alal hoidvad süsteemid. Säästvad turismitooted on kooskõlas kohaliku keskkonna, kogukonna ja eri kultuuridega, nii et need saavad turismi arengust kasu, mitte ei ole turismi arengu ohvrid.

Säästva turismiga tähenduselt sarnased mõisted on vastutustundlik turism, pehme turism, minimaalse mõjuga turism ja alternatiivne turism.
Mõningaid tegureid võib pidada tõukejõuks, mis sunnib turismitööstust säästva arengu põhimõtteid järgima.
Näide
Hispaania Mallorca saare Calvią linn kannatas 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel massiliste turismiinvesteeringute tõttu liigse arendustegevuse all ja sealne keskkond sai kannatada. Koosluste taastamiseks oli tarvis radikaalseid muudatusi. Tänu kohalikule Agenda 21 protsessile suleti Calviąs palju kehvas seisukorras olnud hotelle, taastati maastikke, loodi uusi kaitsealasid ning hotellitubade müügile kehtestati keskkonnamaks. Keskkonnakaitsetegevusega kaasnes üldsuse teadlikkuse tõstmine ja linna imagot parandavad turustuskampaaniad, mis aitasid tõsta tööhõivet ning paiga populaarsust külastajate seas.
Allikas: Calvià: kohalik Agenda 21, Calvià

Allikad:
1.Tooman, H., Müristaja, H. peatükk 1.4. Jätkusuutlik turism raamatust Turismisihtkoha arendus ja turundus. 2008.

Turismivormid, mis sobivad jätkusuutliku turismi kontseptsiooniga
Turismivormid, mis ei sobi jätkusuutliku turismi kontseptsiooniga
- ökoturism
- kultuuriturism, kus külastajad õpivad tundma piirkonna ajalugu ja kultuuri
- linnalised atraktsioonid, mis põhinevad vanadel taastatud ehitistel ja paikadel
- agroturism, mis toob lisasissetuleku põllumeestele
- restaureerimispuhkused, mille raames turistid teevad sihtkohtades restaureerimistöid.
- massiline rannapuhkus
- aktiivpuhkus, millel on negatiivne mõju looduskeskkonnale
- turism meelelahutuslikel eesmärkidel, sh seksiturism
- jahi- ja kalastuspuhkus piirkondades, kus see ei ole reguleeritud
- eriti õrnade looduspaikade külastamine

Mõistete ja märksõnade sisukord