Emajõe-suursoo looduskaitseala
Emajõe-Suursoo on riikliku looduskaitse all 1981.aastast.

Tartu maakonna idaosa Kallastest Mehikoormani asub Peipsi nõos. Maapinna kerkimise tõttu Eesti põhjaosas on järv nihkunud lõuna suunas, ujutades üle lõunapoolseid kalda-alasid. Peipsi järve keskmine veetase on 30 m ü.m.p. Järve madalad (kohati ainult 1 meeter veepinnast kõrgemal) tasased kaldaalad on suurvee ajal kaua üleujutatud, mis mõjutab tugevasti taimestikku ning kogu maastiku ilmet. Emajõe-Suursoo on üks Tartumaa vanimatest soodest, kus turvas hakkas tekkima ligikaudu 10200 aasta eest, s.o. peale mandrijää taandumist.
Emajõe-Suursoo on oma olemuselt soostik Emajõe suudmealal, mis koosneb Jõmmsoost, Suursoost, Varnja ja Pedaspää soost ning Meerapalu rabast. Soostiku pindala on ligikaudu 25000 ha, sellest 7000 ha on üleujutatav. See on pindala suuruselt viies Eesti soostik ning ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Soostikus on 80 "soosaart" ja 8 järve. Turbavarud on ligikaudu 726 miljonit m3. Emajõe-Suursoost lõunasse jäävad ulatuslikud Peravalla metsad. Peipsiäärsel madalikul valitsevad madala viljakusega soomullad. Mineraalmuldi leidub ainult väikestel soosaartel. Inimesele ebasobivate tingimuste tõttu on inimasustus hõre ning tänapäeval koondunud peamiselt järve rannikule, kuigi Tartumaa vanim (I a.t. II pool e.m.a.) seni teada olev asulapaik oli keset Suursood Akalis. Muistne asulakoht on umbes 3 meetri paksuse turbakihi alla mattunud.
Emajõe-Suursoo põhiline väärtus on märgade elupaikade suur mitmekesisus. Sellised looduslikud elupaigad on mitmetes Euroopa maades loomade-lindude elupaikadena hävitatud. Erinevad sootüübid, soosaared, jõed ja järved on kasvukohaks paljudele taimeliikidele, mille hulgas haruldasemad on siberi võhumõõk, kiirjas ruse, villane katkujuur ja sinine emajuur. Emajõe Suursoos on Eesti kõige suuremad jõhvikavarud.
Emajõe Suursoo ja sellest mitte kaugel asuv Piirissaar koos Peipsi kaldaroostike ja luhaaladega on sobivaks pesa- ja toitumispaigaks meri-, kala-, kalju- ja konnakotkastele, must-toonekurgedele, partlastele, luikedele, neppidele, rukkirääkudele ja paljudele teistele linnuliikidele. Oma soodsa asendi tõttu lindude rändeteel on Emajõe Suursoo arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. 1997. aastal kinnitati Emajõe Suursoo Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks.
Hetkel on loomisel Peipsiveere looduskaitseala, mis on aastatel 2011–2012 loodav kaitseala, mis pannakse kokku senisest Piirissaare maastikukaitsealast, Emajõe suudmeala hoiualast ja Emajõe-Suursoo looduskaitsealast.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon. Looduskaitseala kekuseks on Emajõe-Suursoo looduskeskus, seal pakutakse erinevai programme ja informatsiooni kaitseala kohta.

Emajõe-Suursoo looduskeskus
Looduskeskus asub kauni Emajõe kaldal Tartumaal. Emajõe kaldal 2001-2004 aastatel renoveeritud looduskeskuse hoone on pärit 14. sajandist, mil ta rajati linnusena Tartu piiskopkonna kaitseks.
Võimalused :
1) tasuta kampaaniaprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
2) teabematerjalid Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala, Tamme paljandi, Saarjärve looduspargi, Alatskivi maastikukaitseala, Pangodi maastikukaitseala ja Vooremaa maastikukaitseala kohta
3) võimalik tutvuda maja ajalooga, vaadata näitusi ja loodusteemalisi filme
metsa- ja loodusteemalised üritused
4) võimalik rentida looduskeskust loodusteemaliste ürituste ja seminaride tarbeks.
Loodusõppeprogrammid :
1) Tasulised loodusõppeprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteasutustele:
Emajõgi kui elupaik
Maa täis vett
1)Tasuline programm huvilistele igas vanuses:
Emajõe-Suursoo looduskeskuse programm

Loodusturismi teenuseid ei paku piirkonnas palju ettevõtteid aga mõned siiski.

www.veematkad.ee

Pakutavad teenused :
1)polaarsafarid Emajõe-suursoos kui ka Peipsil
2)parvematkad

www.lodi.ee

Sügisene jõhvikaretk (madalsood ja nende elustik, peatus ja ringkäik Emajõe-Suursoos august-oktoober)
Sügisene loodusfotojaht (sõit päiksetõusust- loojanguni pika lõunauinakuga septembris-oktoobris)
Suursood ja Peipsit avastamas (purjertek läbi Suursoos Peipsile ja tagasi väljumisega Suursoo Looduskeskusest)





Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsiveere_looduskaitseala
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/emajoe-suursoo-looduskeskus