Looduskaitseala- on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat,sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

Esimene looduskaitseala asutati 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel moodustatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel.

Looduskaitseseadus käsitleb kaitsealade kõrval ka looduse üksikobjektide, hoiualade, kaitsealuste liikide, kivististe ja mineraalide, püsielupaikade ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitset. Selle seaduse kohaselt on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad, kus koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks.

Seadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad ning seal rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirjaga Vabariigi Valitsus. Kaitseala võib jaguneda vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel, ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni kolme erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
http://www.envir.ee/1687

Kaitsealadel kehtivad reeglid külastajatele
Loodust, üht Eesti suurimaist varadest, peab hoidma igaüks meist. See ei tähenda, et kõik kaitsealad oleksid inimestele suletud: ka sel aastal pakutakse võimalust neil matkata, teadmisi ja elamusi koguda, end igapäevaeluks laadida. Igal kaitsealal on omad reeglid, mida tulija peab austama, ent teatud piirangud ning soovitused kehtivad ühtmoodi kõigil:
· reservaadid on matkajaile suletud (neisse võivad siseneda vaid järelevalve- ja päästetöötajad, eriloa alusel ka uurijad);
· sihtkaitsevööndites võib küll käia (välja arvatud teatud ajaks kehtestatud keeluajal), kuid endast sinna jälgi jätmata;
· kaitseala administratsiooniga tuleb kirjalikult kooskõlastada massiüritused (üle 50 osavõtja) ja tasub meeles pidada, et kõikjale need ei sobi;
· auto jätke alati parklasse või teeveerele;
· igasugune looduse risustamine või muul viisil kahjustamine on keelatud: kui tee ääres või parklas ei ole prügikaste, siis võtke oma prügi kaasa;
· maaomanikud võivad piirata eramaadel viibimist ja mingil juhul ei tohi omaniku loata siseneda tema valdustesse loojangust päikesetõusuni. Marju-seeni võib korjata ka eramaadel, kui sellega ei tekitata omanikule kahju (alati on parem nõusolekut küsida kui hiljem arusaamatusi klaarida);
· telkida ning lõket süüdata tohib vaid selleks ette nähtud kohtades.
http://www.envir.ee/52897

Eesti looduskaitsealasid: Alam-Pedja looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Matsalu looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Viidumäe looduskaitseala jt.